⒈ 鸣叫;嘶叫。
⒈ 鸣叫;嘶叫。
引宋 吴淑 《蝉赋》:“乘凉HRef=https://www.qijian.info/list/feng/ target=_blank class=infotextkey>风以翾翥,应白露而鸣嘶。”
宋 范成大 《初入峡HRef=https://www.qijian.info/list/shan/ target=_blank class=infotextkey>山效孟东野》诗:“峡 HRef=https://www.qijian.info/list/ma/ target=_blank class=infotextkey>马类黄狗,不能长鸣嘶。”